Päevakorra täiendamine ei tühista väljakuulutatud osanike koosolekut

Päevakorra täiendamise ettepanekud ei tühista väljakuulutatud koosoleku toimumist ja esialgses päevakorras olnud küsimustes tehtud otsuseid, seisab riigikohtu hiljutises lahendis.
Kuna osanikel puudus varem sellises olukorras konkreetne käitumisjuhend, siis peaks lahend aitama ära hoida hulga asjatuid vaidlusi koosoleku otsuste tühisuse teemal. Praktikas tähendab uus riigikohtu lahend eelkõige seda, et osanikel tuleb teates märgitud ajal koosolekule kohale ilmuda ka siis, kui enne koosolekut on esitatud päevakorra täiendamise nõue ning mitte jääda ootama uut koosoleku aega. 

Koosoleku kokkukutsumise teate saatmisel tuleb arvestada, et postitöö tavalistel tingimustel jõuaks see osanikuni vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Tegemist on eriregulatsiooniga tsiviilseadustikes kehtiva üldpõhimõtte suhtes, mistõttu tuleb arvestada teate kohale jõudmise ajahetke ning mitte seda, millal osanikul oli mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-kirjaga teate saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab osanikuni samal päeval, kui see saadeti. 

Mõnevõrra lahtine on siiamaani olnud küsimus sellest, mis juhtub siis, kui osanikud nõuavad peale teate kättesaamist päevakorra täiendamist. 

Levinud praktika kohaselt peab juhatus osanike täiendavad küsimused päevakorda võtma, kui need on esitatud vähemalt kolm päeva enne koosolekut ning seejärel osanikke päevakorra täiendamisest täiendavalt nädal aega ette teavitama. Regulatsiooni kitsaskohaks oli asjaolu, et iga päevakorra täiendamisel tuli kokku kutsuda uue tähtajaga koosolek. Riigikohtu lahend annab mõista, et uue koosoleku kokku kutsumine ei pruugi alati olla vajalik ning osanike täiendavad küsimusi võiks arutada ka järgmisel koosolekul. 

Hiljutise lahendi 3‑2‑1‑10‑17 kohaselt kutsus kostja juhatus tähtaegselt kokku koosoleku, kuid esitas seejärel kolm päeva enne koosolekut hagejatele päevakorra täiendamise teate. Hagejad ei läinud koosolekule kohale, kuna leidsid, et iga päevakorra täiendamisest tuleb neid vähemalt seitse päeva ette teavitada ja kokku leppida uus koosoleku aeg. Koosolek toimus seejärel teates märgitud ajal ning ilma hagejateta, muuhulgas võeti koosolekul vastu otsuseid täiendatud päevakorra järgi.  

Riigikohus märkis, et päevakorra täiendamine oli lubamatu, kuivõrd osanikke ei teavitatud sellest nõuetekohaselt seitse päeva ette. Samas asus kohus seisukohale, et mitte kõik sellisel koosolekul vastu võetud otsused ei ole tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Osanikel tuleb iga konkreetse otsuse tühisust eraldi põhjendada ja märkida konkreetne rikkumine.
Eelmine
Telia väikeaktsionäre võib oodata ees veel üks kohtumenetlus
Järgmine
Väikeosaniku väljumisõigus lapiks kiiresti tühja augu äriseadustikus

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: